definitsioonidest

Definitsioonidest on teema, mis uurib, kuidas mõisteid määratleda ja piirid selgeks teha. Definitsioon ise on väide või lause, mille abil antakse mõiste sisu ja piirid. Hea definitsioon suurendab keelelist selgust ja on aluseks loogilisele arutlusele ning teaduslike ja õiguslike tekstide täpsusele.

Erinevaid definitsioonide liike on mitu. Leksikaalne definitsioon annab sõnale või terminile tavapärase tähenduse, nagu seda kasutatakse sõnaraamatutes. Ostensiivne definitsioon illustreerib tähendust näite või viitega konkreetsele objektile. Stipulatiivne definitsioon kehtestab uut tähendust või kasutusala. Operatsiooniline definitsioon kirjeldab, kuidas mõistet mõõdetakse või kuidas seda praktikas rakendatakse; see on tavapärane teadus- ja tehnikavaldkonnas. Klassikalises loogikas võib määratlemine kasutada generaali ja erinevuse skeemi: määratletavale mõistele antakse kindel generaali liik ja eristav omadus.

Kvaliteedi kriteeriumideks on täpsus, ühemõttalisus, mitte-ümbritsemine ning sobivus kontekstile. Hea definitsioon väldib ringkõlade, vagueness’i ja liigset keerukust ning on sõnavara alus.

Kasutusvaldkonnad: sõnaraamatud annavad leksikaalseid definitsioone; filosoofia, loogika, keelesteadus ning õigus- ja teaduslik kirjandus kasutavad sageli täpseid, operatiivseid või teoreetilisi definitsioone.

Kokkuvõttes on definitsioonid keskne tööriist mõistete selguse tagamisel ning nende koostamisel tuleb arvestada nii semantilisi kui semantilisi nüansse.