cofaktorid

Cofaktorid on ensüümide aktiivsuse jaoks vajalikke mittevalgulisi koostisosi. Need võivad olla inorgaanilised ioonid või orgaanilised molekulid. Cofaktorid võivad olla tihedalt seotud ensüümiga kui prostetilised rühmad või olla kergelt seotud või vabalt seotud koensüümidena, mis osalevad reaktsioonides ja vahetuvad lõpp-produktide tekkimisel.

Inorgaanilised kofaktorid hõlmavad tavaliselt metalli-ione, näiteks Mg2+, Mn2+, Zn2+, Fe2+/Fe3+ ja Cu2+. Need võivad stabiliseerida laenguid, osaleda elektroonide ülekandel või katalüüsi kiirendada. Orgaanilised kofaktorid ehk koensüümid on sageli vitamiinide derivaadid ja neid on palju ning need hõlmavad näiteks NAD+/NADH, NADP+/NADPH, FAD/FADH2, CoA, biotiin ja PLP (püridoksiin-5'-fosfaat). Koensüümid võivad kanda elektrone või teatud rühmi (metüül-, acüüli-, hüdroksüüli jt) ning osaleda substraadi töötlemisel. Mõned koensüümid on kosubstraadid, mis vahetuvad reaktsioonide vahel.

Apoensüüm on ensüümi proteiinosa ilma kofaktorita vorm; holoensüüm on kofaktoriga aktiivne vorm. Kofaktorid on seega oluline osa ensüümide mehaanismidest ning nende olemasolu võib määrata katalüütilise võime ja substrateerimise viisi. Vitamiinide puudus võib vähendada koensüümide kogust ja seeläbi ensüümide aktiivsust, mis mõjub ainevahetusele ja tervisele.