brauseripõhised

Brauseripõhised rakendused on tarkvara, mis töötab peamiselt veebilehitsejas ilma vajaduseta arvutisse eraldi rakendusi installida. Need rakendused asuvad suures osas serverites ja kasutaja suhtleb nendega läbi veebilehe liidese ning andmed vahetatakse serveriga. Termin viitab sageli veebirakendustele või SaaS-lahendustele ja hõlmab nii lihtsaid tööriistu kui ka keerukamaid kolmanda osapoole pilvepõhiseid lahendusi.

Tehniliselt on brauseripõhised rakendused kavandatud nii, et kliendipoolne loogika ja kasutajaliides töötavad brauseris (HTML, CSS, JavaScript), samas kui andmed ja äriettevõtte loogika asuvad serverites. Kommunikatsioon toimub tavaliselt HTTP/HTTPS API-de kaudu; kaasaegsed lahendused kasutavad AJAX/Fetch-päringuid, WebSocket-ühendusi ning sageli ühe lehe rakenduste arhitektuuri (SPA). Progressiivsed veebirakendused pakuvad offline-toetust ja võimalust installida rakendus.

Eelistused hõlmavad platvormideülset kättesaadavust, ei nõua tavakasutajale eraldi installi ning pakuvad lihtsamat uuendamist ja hooldust ning tihti odavamat arendust. Lisaks suurendavad need koostööd ja ligipääsu muudetava andmebaaside kaudu. Piirangud on sõltuvus internetist ja serverite tööst, potentsiaalsed turva- ja privaatsusküsimused ning mõnede brauserite või seadmete ühilduvusprobleemid; samuti võib offline-toetuse ja keerukamate funktsioonide osas olla piiranguid.

Kasutusvaldkonnad hõlmavad koostöö- ja tootlikkusrakendusi (nt tekstidokumendid, arvutustabelid, projektijuhtimine), kliendisuhete- ja müügiplatvorme, õppetööd ja teenindustarkvara. Silmapaistvad näited on Google Docs ja Google Workspace, Gmail, Slack, Trello, Figma ning paljud e-teeninduse lahendused. Paljudel juhtudel kombineeruvad brauseripõhised lahendused mobiilsete või töölauarakenduste põhilise kasutajaliidese rolliga.

Brauseripõhiste lahenduste ajalugu hõlmab 1990-ndate CGI/ASP-il töötavate veebirakenduste arenemist, AJAX-iga 2000-ndate alguses ning järjest sagedamat SPA- ja PWA-tehnoloogiate kasutuselevõttu 2010. ja 2020. aastatel. Tänapäeval on nende laialdane levik tingitud vajadusest kiirusest, skaleeritavusest ja lihtsast tarneprotsessist ning need mängivad keskset rolli paljude ettevõtete IT-infrastruktuuris.