balanseerimismudelid

Balanseerimismudelid ehk tasakaalustamismudelid on majandusmudelite tüüp, mida kasutatakse erinevate poliitikate või sündmuste mõju hindamiseks majandusele. Need mudelid püüavad tuvastada ja kvantifitseerida poliitikate või sündmuste mõju, mis viivad majanduse tasakaaluseisundist välja, ning seejärel hinnata, kuidas majandus taas tasakaalu saavutab. Balanseerimismudelid võivad olla nii üldise tasakaalu kui ka osalise tasakaalu tüüpi.

Üldise tasakaalu mudelid (CGE - Computable General Equilibrium) on keerukamad ja hõlmavad kogu majandust, võttes arvesse erinevate turgude ja majandusagentide (nt kodumajapidamised, ettevõtted, valitsus) vastastikust sõltuvust. Need mudelid on võimelised hindama mitmesuguseid poliitikamuudatusi, nagu maksureformid, kaubanduslepingud või keskkonnapoliitikad, ja nende mõju hindadele, kogustele, tööhõivele ja heaolule. Osalise tasakaalu mudelid keskenduvad aga ainult konkreetsele turule või mõnele majandusagendile, eeldades, et teised turud ja agendid ei muutu.

Balanseerimismudelite kasutamise eelised seisnevad nende võimes pakkuda süsteemset vaadet majanduslikest seostest ja potentsiaalsetest kõrvalmõjudest. Need aitavad poliitikakujundajatel mõista erinevate otsuste tagajärgi enne nende elluviimist. Samas on mudelid sageli keerulised, nõuavad suurt hulka andmeid ning nende tulemused sõltuvad kasutatud eeldustest ja parameetritest. Seetõttu on oluline mõista mudelite piiranguid ja kasutada nende tulemusi kriitiliselt.