avalikprivaatsete

Avalik-privaatsete partnerluste (PPP) mõiste kirjeldab pikaajalisi koostöömudeleid, kus avalik sektor ja erasektor jagavad vastutust, riske ja ressursse infrastruktuuri arendamiseks ja teenuste pakkumiseks. PPP-d hõlmavad tavaliselt suurte projekte, mille tarnimine ja järelteenindus on seotud konkreetse lepinguperioodiga, mille lõpus jääb vastutus avalikule sektorile.

Põhijooned hõlmavad riskide jaotamist, elutsüklikulu optimeerimist ja erasektori teadmiste ning kapitali kaasamist. Tulemuseks on lepinguline mehhanism, kus maksmine või tasud sõltuvad saavutatavatest tulemustest ning pakutav teenus või infrastruktuur peab vastama kindlatele kvaliteedi ja kättesaadavuse näitajatele. Sageli kasutatakse väärtuslikkuse (value-for-money, VFM) hindamist ning seal keskendutakse kogu elutsüklile mõeldud kulude ja teenuse kvaliteedile.

Rakendusaladeks on haiglad, koolid, teed ja sildad, raudtee-, lennujaama- ja veearendusprojektid ning muud suured taristuprojektid või teenuste osutamise lahendused. PPP-d võivad pakkuda kiiremat valmimist, innovatsiooni ja pikaajalist hooldust, kuid nõuavad hoolikat riskide jaotus, selgeid tulemusindikaatoreid ja läbipaistvat hindamis- ning järelevalvemehhanismi.

Eelised ja riskid sõltuvad projekti iseloomust. Potentsiaalne eelised hõlmavad tõhusust, kvaliteedi tõusu ja erakapitali kaasamist; riskid võivad olla kõrgemad pikaajalised kohustused, keerukus ning läbipaistvuse ja hinnakujunduse teemad. Seaduslikult ja regulatiivselt põhinevad PPP-d tavaliselt riigihanke- ja lepinguseadustega ning nõuavad selgeid ülevaateid ning tulemusmõõdikuid.