automaatikasüsteemid

Automaatikasüsteemid on süsteemide kogum, mis kasutab andureid, aktuatorid ja kontrollerid, et jälgida ja juhtida tehnilisi protsesse ning masinaid. Nende eesmärk on saavutada soovitud väljundid tõhusalt, turvaliselt ja võimalikult vähe inimsekkumist vajades. Sõltuvalt rakendusest võivad süsteemid olla lihtsad või keerulised ning kasutada erinevaid kontrollimeetodeid ja arhitektuurilisi lahendusi.

Peamised komponendid hõlmavad andureid (protsessi oleku mõõtmiseks), aktuatorid (tegevusteks), kontrollerid (nt PLC-d, DCS-id või mikrokontrollerid), inimese-masina liidest (HMI) ning side- ja andmevahetusvõrke. Kontroller kogub andmeid, hindab neid ning saadab juhtnööre aktuaatoritele, moodustades suletud või avatud tsükliga juhtimissüsteemi. Harilikult rakendatakse klassikalisi kontrollistrateegiaid nagu PID-juhtimine või prognoosivaid ja optimeerimisvõtmelisi lahendusi.

Tüübid ja rakendused on laiapõhjalised. Tööstusprotsesside juhtimine (keemia, toorainete töötlemine, tootmine), hooneautomaatika (HVAC, valgustus, küttesüsteemid), energiasektor (nt elektrivõrkude juhitavus ja taastuvenergia integreerimine) ning transport (liiklussignaalid, raudteejuhtmed) on levinud valdkonnad. Suurenev on ka tööstusliku interneti (IIoT) ja pilvetehnoloogiate kasutamine seireks, analüüsiks ning ennustusteks.

Eelistatud eelised hõlmavad suurenenud töökindlust, paremkujundatud kvaliteeti, energiasäästu ja suurenenud ohutust. Väljakutsed hõlmavad turvalisust ja küberjulgeolekut, süsteemide integreeritavust ning andmete haldamist ja hooldust. Tehnoloogilised suunad viivad üha enam standardiseerimise, avatud boringu ja tehisintellekti põhiste optimeerimisvõimalusteni.