autentimisrakenduste

Autentimisrakenduste on tarkvaralised vahendid, mis võimaldavad kasutajatel tõendada oma identiteeti ja saada ligipääs digitaalsetele teenustele. Need rakendused on sageli osa mitmefaktorilisest autentimisest (MFA) ning kombineerivad midagi, mida kasutaja teab (parool), midagi, mida kasutaja omab (rakenduse genereeritav kood või kinnitus), ning vajadusel ka midagi, mis isikut iseloomustab (biomeetria). Autentimisrakendused ei asenda parooli, vaid lisavad täiendava turvakihti.

Toimimise põhimõte seisneb kontoga sidumises: kasutaja skannib teenuse pakkuja näidatud QR-koodi või sisestab jagatud võtme, mille alusel rakendus genereerib ajaliselt kehtivaid koode (TOTP) või esitab kinnituse otse teenusele. Kui kasutaja sisestab koodi või kinnitab teate, kontrollib teenus identiteeti ja võimaldab ligipääsu. Rakendused töötavad peamiselt lokaalselt kasutaja seadmes ning ei vaja pidevat internetiühendust, kuigi mõnel juhul on ühendus vajalik kinnituste vastuvõtmiseks.

Tüübid hõlmavad peamiselt kolmandatena: TOTP-põhised rakendused, mis genereerivad aeguvat koode; push-kinnitused, kus teenus kutsub kasutajat kinnitama sisselogimise otse rakenduses; ja hardware-tokenid, millel on füüsiline võtmevõti. Lisaks on turvalisi lahendusi, mis kasutavad biomeetrilist autentimist või varukoopiate mehhanisme.

Kasutusvaldkondades: sotsiaal- ja e-posti kontod, finantsteenused, ettevõtteveebid ja kaugtöö lahendused ning VPN-id. Oluline on jälgida seadmete turvalisust ja rakenduste varundusvõimalusi ning kasutada tugevamaid autentimismeetodeid kõrgema riskiga kontodel.

Turvalisus ja riskid: kui seade kaob või sellele pääsevad volitamata isikud, on potentsiaalne ligipääs ohus. Seadme kaitse, regulaarne tarkvarauuendus, varundus- ja taastamispaketi kasutamine ning hädaabikoodide või varukoopiate olemasolu suurendavad vastupidavust. Kõrge riski kontode puhul soovitatakse sageli füüsilist (hardware) tokenit või täiendavaid kinnitusi.