atmosfäärirõhuga

Atmosfäärirõhk, tuntud ka kui baromeetriline rõhk, on jõud, mida maapinna igale ühiku pindalale avaldab kohaliku õhusamba kaal. See on üks peamisi meteoroloogilisi tegureid, mis mõjutavad ilma. Atmosfäärirõhk muutub kõrguse ja temperatuuriga. Kõrgemal merepinnast õhurõhk langeb, kuna õhusammast on vähem. Soojem õhk on vähem tihe ja avaldab seetõttu madalamat rõhku, samas kui külmem õhk on tihedam ja tekitab kõrgemat rõhku.

Normaalne atmosfäärirõhk merepinnal standardtemperatuuril on umbes 1013,25 millibaari (hPa) või 29,92 tolli elavhõbedat. Atmosfäärirõhu muutused on olulised ilmaprognoosimisel. Kõrgrõhualad on tavaliselt seotud selge ja stabiilse ilmaga, madalrõhualad aga pilvisuse, sademete ja tugevama tuulega. Baromeetrit kasutatakse atmosfäärirõhu mõõtmiseks. See instrument aitab ennustada ilmastikutingimuste muutusi, kuna rõhu järsud langused võivad viidata lähenevale tormile, samas kui tõus tähendab tavaliselt ilma paranemist. Atmosfäärirõhk mängib rolli ka aerodünaamikas, mõjutades lennukite tiibade aerodünaamikat.