asetüülisalitsüülhappel

Asetüülisalitsüülhape, tuntud ka kui aspiriin, on ravim, mida kasutatakse valuvaigisti, palavikualandaja ja põletikuvastase ainena. Selle keemiline valem on C9H8O4. Asetüülisalitsüülhapet toodetakse salitsüülhappe atsetüleerimise teel.

Ajalooliselt avastati salitsüülhappe valuvaigistavad omadused juba ammustest aegadest, kuid selle kõrvaltoimed, eriti maos, olid märkimisväärsed. 1897. aastal sünteesis Felix Hoffmann Saksa keemiafirmas Bayer atsetüülisalitsüülhappe, mis oli vähem ärritav maole ja tõhusam. Bayer tõi selle turule kaubamärgiaspiriini all 1899. aastal.

Asetüülisalitsüülhape toimib, inhibeerides ensüüme, mida nimetatakse tsüklooksügenaasiks (COX-1 ja COX-2). Need ensüümid on seotud prostaglandiinide tootmisega, mis on keemilised ühendid, mis osalevad valu, palaviku ja põletiku tekkimises. Inhibeerides prostaglandiinide tootmist, vähendab asetüülisalitsüülhape neid sümptomeid. Lisaks selle valuvaigistavale ja palavikualandavale toimele omab asetüülisalitsüülhape ka verevedeldavat ehk antitrombotsütaarset toimet, mis on põhjus selle kasutamisele südameatakkide ja insuldi ennetamisel.

Asetüülisalitsüülhapet manustatakse suu kaudu tablettidena. Ravimi annustamine sõltub kasutusotstarbest ja patsiendi vanusest. Oluline on järgida arsti või pakendi infolehe juhiseid, kuna liigne või pikaajaline kasutamine võib põhjustada kõrvaltoimeid, sealhulgas maoärritust, verejooksu riski suurenemist ja Reye sündroomi ohtu lastel ja noorukitel.