arvutustehnika

Arvutustehnika on inseneriteaduse ja elektrotehnika valdkond, mis tegeleb arvutite ja arvutisüsteemide kujundamise, arendamise ja rakendamisega. Eriala fookus on riistvara ning tarkvara vahelise koostöö mõistmisel ning integreeritud süsteemide töökindluse ja jõudluse tagamisel.

Peamised valdkonnad hõlmavad digitaalset loogikat ja arvuti arhitektuuri, mikroarvuteid ja mikrokontrollereid, sisseehitatud (embeeded) süsteeme, kiibidisaini (VLSI/ASIC/FPGA), riistvaratarkvara integreerimist ning testimist ja verifikatsiooni.

Rakendused hõlmavad isiklikke arvuteid, sisseehitatud seadmeid, kodu- ja tööstusautomaatikat, autotööstuse ning lennunduse kontrollereid, telekommunikatsiooniseadmeid ning andmekeskuste riistvara.

Haridus ja karjäär: õppekavad sisaldavad digitaalset loogikat ja arhitektuuri, mikro- ja sisseehitatud süsteeme, signaalitöötlust, elektrotehnikat, CAD/EDA tööriistu ning FPGA- ja ASIC-disaini. Lõpetajad võivad töötada riistvarainseneride, sisseehitatud süsteemide inseneride, FPGA/ASIC disainerite või süsteemiarhitektidena.

Ajalugu: arvutustehnika juured ulatuvad elektrotehnikasse ja varajastesse arvutitesse; microprotsessorite ja integreeritud kiipide arenguga 1970.–1990. aastatel muutus võimalikuks keerukamate ja kaasahenduste arvutisüsteemide loomine. Tänapäeval rõhutatakse riistvara–tarkvara koostööd, energiatõhusust ja turvalisust.