arveldusperioodist

Arveldusperioodist on finants- ja raamatupidamishalduse ajaline raam, mille jooksul kajastatakse ja lõpetatakse ettevõtte tehingud. Selle perioodi eesmärk on võimaldada tehingute usaldusväärset jälgimist ning koostada finantsaruanded, nagu kasumiaruanne ja bilanss. Tavaliselt määratsetakse arveldusperiood 12 kuu pikkuse majandusaasta, kuid seda võib jagada ka lühemaiks kuude või kvartalite kaupa. Kõige levinumad variandid on kalendriaasta (1.01–31.12) ning majandusaasta, mis võib erineda kalenderaastast. Oluline on periood, mis on ühtne ja jätkusuutlik, et võimaldada tulemuste usaldusväärset võrdlust ajas.

Perioodi lõpus viiakse raamatupidamises läbi sulgemisprotseduurid: tehakse kohandused, kantakse sisse lõpp-arvestuse kanded ning korrigeeritakse varude, võlgade, nõuete ja teiste kontode arveid. See protsess aitab koostada täpseid finantsaruandeid, tagada aruannete kooskõla maksustamis- ja järelevalvenõuetega ning valmistada ette järgmise perioodi alust.

Arveldusperioodi valik ja selle pikkus võivad sõltuda riigi seadustest ning ettevõtte suurusest ja koostöövajadustest. Eestis peab äriühing koostama aastaaruande ning esitama selle äriregistrile; tähtaeg ja nõudeid reguleerivad raamatupidamises kehtivad regulatsioonid ning ettevõtte suurus. Üldiselt on arveldusperioodide puhul oluline järjepidevus ja võrreldavus, et finantsandmed oleksid mõistetavad ja võrdlused õiged.