artikelatsiooni

Artikelatsioon on keelendite hääldamine, kus õhuvool läbib kitsendusi hääletorust kuni huulteni, tekitades erinevaid helisid. See protsess hõlmab mitmete hääldusorganite koostööd, nagu keel, hambad, hambavall, kõva ja pehme suulagi, kõrid ja huulte positsioon. Erinevad kitsendused ja hääldusorganite asendid loovad erinevaid artikulatsioonikohti ja artikulatsiooniviise, mis on keelefoonika alustalad.

Artikuleerimiskohad kirjeldavad, kus täpselt häälik moodustub. Näiteks huultikud (bilabiaalid) moodustuvad huulte abil, hambailmed (dentaalid) hammaste ja keele vahel, ja pehmesuulaadiikud (velaarid) pehme suulae ja keele tagaosa abil. Artikuleerimisviisid kirjeldavad, kuidas õhuvool kitsendusest läbi liigub. Sulghäälikud (plosiivid) tekivad õhu täieliku sulgumise ja järsu avanemisega, hõõrdhäälikud (frikatiivid) kitsenduse kaudu surutud õhu tekitatava hõõrdumisega, ja nasaalid õhu läbimineku kaudu ninaõõnde.

Häälikute selge ja täpne artikuleerimine on oluline mõistetavuse tagamiseks kõnes. Artikuleerimisvead võivad tekkida erinevatel põhjustel, sealhulgas motoorse koordinatsiooni probleemid, kuulmispuue või harjumus. Erinevad keeled kasutavad erinevaid artikulatsioonikohti ja -viise, mis annab neile nende unikaalse helipildi.