antioksüdantina

Antioksüdantina on mõiste, mida kasutatakse kirjeldamaks ainet või molekuli, mis aeglustab oksüdatiivset kahjustust. Oksüdatiivne stress tuleneb vabade radikaalide ja muude reaktiivsete hapnikuliikide (ROS) toimest ning võib kaasa tuua rakulise kahjustuse, vananemise ja krooniliste haiguste arengut. Antioksüdandid reageerivad radikaalidega, annavad neile elektronid või muul viisil lõpetavad oksüdatsioonireaktsioonid, ning seeläbi aitavad säilitada rakkude struktuuri ja funktsiooni.

Toimemehhanismid hõlmavad nii otsest radikaalide scavengut kui ka endogeensete antioksüdantsüsteemide, näiteks ensümaatilise või signaaltervedo kaudu reguleerimist. Mõned antioksüdandid võivad lisaks seonduda metallioonidega või modifitseerida põletikutsüklite ja ainevahetusprotsesside kontrolli. Nad esinevad nii looduslike toidust kui ka sünteetiliste lisanditena ning nende roll on oluline nii rakkude kaitses kui ka toidukäitlemisel, kus neist sõltub toodete säilivus.

Allikad ja rakendused hõlmavad nii toitumist kui ka tööstuslikku kasutust. Looduslikud antioksüdandid leiduvad puu- ja köögiviljades, pähklites, seemnetes ning täisteratoodetes; tüüpilised näited on C-vitamiin, E-vitamiin, karotenoidid, fenoolhapped ja seleen. Toidulisanditena ning toiduaineainete säilivuse parendamiseks kasutatuna need ained on laialdaselt uuritud.

Uuringud näitavad sageli kasu toidust saadud antioksüdantidest tervisele, kuid suurtes annustes lisanditena võetud antioksüdandid ei ole sama tulemust näidanud ning mõnel juhul võib olla kahjulik. Seetõttu on olulised nii mõõdukas tarbimine kui ka eristamine toidu- ja lisainete vahel ning arvestamine individuaalse terviseseisundiga.