analytütimeetodid

Analüütilised meetodid viitavad erinevatele teaduslikele tehnikatele ja protseduuridele, mida kasutatakse aine koostise, struktuuri ja omaduste kindlaksmääramiseks. Need meetodid on fundamentaalsed paljudes teadusvaldkondades, sealhulgas keemias, bioloogias, meditsiinis, keskkonnateadustes ja materjaliteaduses. Analüütiliste meetodite peamine eesmärk on anda kvantitatiivset või kvalitatiivset teavet uuritava proovi kohta.

Kvantitatiivsed analüütilised meetodid keskenduvad kindla komponendi koguse määramisele proovis. Need võivad hõlmata tiitrimist, kus reaktiivi kontsentratsiooni muudetakse, kuni reaktsioon on lõppenud, et kindlaks määrata analüüdi hulk. Spektroskoopia, nagu UV-Vis või AAS, kasutab proovi valguse neeldumise või emissiooni mõõtmist, et arvutada analüüdi kontsentratsiooni. Kromatograafia, sealhulgas gaasikromatograafia (GC) ja vedelikukromatograafia (LC), eraldab proovi komponendid ja võimaldab nende koguseid tuvastada.

Kvalitatiivsed analüütilised meetodid tuvastavad proovis esinevad ained, kuid ei pruugi täpselt nende kogust määrata. Need võivad hõlmata värvusreaktsioone, kus konkreetse aine esinemine põhjustab värvimuutuse. Lahutusmeetodid, nagu paberikromatograafia või õhukese kihi kromatograafia (TLC), võivad aidata identifitseerida erinevaid komponente nende liikumise põhjal eralduspinnas. Massispektromeetria (MS) on võimas tehnika, mida saab kasutada nii kvalitatiivseks kui ka kvantitatiivseks analüüsiks, identifitseerides molekule nende massi ja laengu suhte põhjal. Analüütiliste meetodite valik sõltub uuritavast proovist, vajalikust tundlikkusest ja täpsusest ning saadaolevast varustusest.