amortisaator

Amortisaator on mehhaaniline seade, mille eesmärk on summutada võnkumisi ja kontrollida liikumise kiirust mehhaanilistes süsteemides. See muundab kineetilise energia soojuseks ning aitab stabiliseerida liikumist. Amortisaatoreid kasutatakse laialdaselt vedrustuses, et parandada sõiduki juhitavust, mugavust ja konstruktsiooni pikaajalist vastupidavust ning vähendada mõjutavate võngete tekitatud kulumist.

Tööpõhimõte põhineb vedelik- või gaasivastupanul kolvi liikumisel silindris. Kui kolvi liikumine kiireneb, voolab vedelik läbi ventiilide, mis tekitavad vastupanu ning on kiiruse tõttu parameetriga sõltuv. See vastupanu muundab kineetilise energia soojuseks. Mõned amortisaatorid sisaldavad lisakaasga täidetud kambri, mis vähendab vedeliku vahtu (cavitation) ja parandab töökindlust ning stabiilsust temperatuuridel.

Tüübid ja konstruktsioonid hõlmavad peamiselt: hidrauliline amortisaator (tavaliselt vedeliku ja ventiilide süsteemiga), monotoopia (monotube) ja kaksiktorudega (twin-tube) lahendused, gaasiga täidetud amortisaatorid, magnetorheoloogilised (MR) amortisaatorid, mis kasutavad magnetvälja viskoossuse muutmiseks, ning reguleeritavad või kohandatavad mudelid, mis võimaldavad sõiduki või masina omaniku valida erinevaid vastupanuastmeid.

Kasutusvaldkonnad hõlmavad peamiselt autotööstust (vedrustus ja sõidukindlus), tööstuslikke masinate vedrustusüsteeme ning ehitus- ja lennundussektori rakendusi. Olulised on hooldus ja seisukord: lekked, vedeliku tase, tihendite kulumine ning temperatuuritsüklid võivad mõjutada efektiivsust ja tööiga. Amortisaatorite valik sõltub rakenduse nõuetest, teepinnast ja soovitud sõidukogemusest.