alusõigused

Alusõigused on mõiste, mida kasutatakse õiguslikus kontekstis kirjeldamaks õiguste kogumit, mis moodustab õigussüsteemis aluse teiste õiguste tekkimisele, teostamisele ja kaitsele. Need õigused ei pruugi olla eraldi reguleeritud nime all, vaid annavad õiguse luua või kinnitada teisi õigusi ning anda aluse kohustuste tekkimisele ja õiguslikule kaitsele.

Tähendus ja roll

Alusõigused võivad olla varalised või isiklikud ning need tekivad tavaliselt lepingu-, kinnisvara- või muude õigussuhete raames. Nad toimivad nagu baasiõigused, millele võivad tulla täiendavad õigused (nõuded, lubade kasutamine, kompenseerimised jms) või mille alusel kahju võib olla hüvitatav. Oluline on märkida, et alusõigused ei ole sama mõiste kui põhiseaduslikud põhiõigused, vaid võivad olla osa laiemast õigussüsteemist, millest tulenevad teised õigused ja kohustused.

Seosed ja kaitse

Alusõigused on kaitstud seaduste, kohtupraktika ja lepingute kaudu. Nende rikkumine võib anda aluse hagile või nõuda õiguskaitse. Samas võivad neid piirata üldised õiguspõhimõtted, avalik huvi ning teised kõrgemalseisvad õigused.

Näited

Näiteks omandiõigus ja kasutusõigused võivad toimida alusõigustena, mille kaudu tekivad ja antakse edasi seotud õigused; lepingulised nõuded ning isiklikud õigused võivad samuti funktsioneerida aluse ja alusekohustuste leidmise taustal. Tööstus-, intellektuaalne või perekonnaõigus võib kasutada terminit erinevates kontekstides vastavalt vajadusele.

Terminoloogia

Kontekst sõltub: mõiste võib õigusvallas tähendada erinevaid aspekte ning täpse tähenduse selgitamiseks tuleb vaadata konkreetset õigussüsteemi ning valdkonda.