aktiveerimisreaktsioone

Aktiveerimisreaktsioonid tähistavad reaktsioonide rühma, mille käigus reagendid muunduvad aktiivseteks vormideks või vaheproduktideks, mis seejärel osalevad järgnevates reaktsioonides. Neid samme võivad esile kutsuda soojus, valgus, keemilised katalüüsid või muud mõjurid. Mõiste on tihedalt seotud aktivatsioonienergia mõistega — energiaga, mida reagendid peavad ületama, et reaktsioon hakkaks toimuma.

Erinevad mehhanismid hõlmavad radikaalset aktivatsiooni (nt polümerisatsioonis iniciaatori lagunemine vabade radikaalideks), katalüütilist aktivatsiooni (katalüsaator vähendab aktivatsioonienergiat ja suunab reaktsiooni), fotokatalüütilist aktivatsiooni ja soojusindutseeritud aktivatsiooni ning bioloogilistes süsteemides ensüümi aktiveerimist (proensüümide aktiveerimine).

Näited hõlmavad polümerisatsiooni iniciaatorite radikaalse aktivatsiooni teel tekkinud vabade radikaalide teket; katalüüsiga kiirendatud keemilisi reaktsioone; ning bioloogilistes süsteemides proensüümide aktiveerimist või ravimite metabolismi, mis võib muuta prodrugid aktiivseteks ravimiteks.

Oluline on mõista aktiveerimisreaktsioone, et kontrollida reaktsioonikiirust, toodete valikut ja ohutust nii tööstuslikes kui ka bioloogilistes ja meditsiinilistes kontekstides. Uuringud keskenduvad energiariba, katalüütorite ja tingimuste, nagu temperatuur, valgus ja lahustid, mõjule aktiveerimiskäikudedele ning kogu reaktsiooniprotsessi kulgemisele.