aktivatsioonibarjääre

Aktivatsioonibarjäär, tuntud ka kui reaktsioonienergia või energia barjäär, on keemias ja füüsikas esinev mõiste, mis kirjeldab minimaalset energiakogust, mis on vajalik selleks, et keemiline reaktsioon või füüsikaline protsess saaks toimuda. See energia on vajalik esialgse seisundi (näiteks reageerivad molekulid) destabiliseerimiseks, et see saaks muunduda uueks seisundiks (näiteks reaktsioonisaadused).

Aktivatsioonibarjäär mõjutab otseselt reaktsiooni kiirust. Mida kõrgem on aktivatsioonibarjäär, seda rohkem energiat on vaja selle ületamiseks ja seda aeglasem on reaktsioon tavatingimustes. Vastupidi, madalam aktivatsioonibarjäär tähendab, et reaktsioon toimub kiiremini, kuna rohkem molekule omab piisavalt energiat barjääri ületamiseks.

Aktivatsioonibarjääri saab ületada mitmel viisil. Üks levinumaid on temperatuuri tõstmine, mis suurendab molekulide keskmist kineetilist energiat. Teine oluline mehhanism on katalüsaatorite kasutamine. Katalüsaatorid on ained, mis kiirendavad keemilist reaktsiooni, ilma et nad ise reaktsioonis püsivalt muutuksid. Nad teevad seda, pakkudes alternatiivset reaktsioonitee, millel on madalam aktivatsioonibarjäär.

Aktivatsioonibarjääri kontseptsioon on oluline mitmetes teadusvaldkondades, sealhulgas keemias, biokeemias, materjaliteaduses ja isegi majanduses, kus seda kasutatakse analoogina takistuste ületamisele.