ajastusfunktsioone

Ajastusfunktsioonid, ehk ajastusega või viivitusega seotud funktsioonid, on mehhanismid, mis võimaldavad käivitada koodi hiljem teatud aja pärast või korduvatel ajavahemikel. Neid kasutatakse sündmuste ajastamiseks, kasutajaliidese reageerimise parandamiseks ning erinevate protsesside töökorralduseks. Ajastusfunktsioonid jagunevad peamiselt ühe korraga toimivateks (one-shot) ja perioodilisteks (koosneva või lõpmatu arvu korduste) funktsioonideks. Ühe korraga ajastus käivitub üks kord pärast määratud viivitust; perioodiline ajastus kordub iga kindla ajavahemiku järel.

Teostus sõltub keskkonnast. Programmeerimiskeelte ja raamistikude tasandil on näiteid: JavaScriptis setTimeout ja setInterval; Pythonis time.sleep ja threading.Timer; C#-s System.Timers.Timer või Task.Delay; Java-s ScheduledExecutorService või Timer. Operatsioonisüsteemid ja riistvara pakuvad samuti oma taimerite teenuseid, mis võivad pakkuda kõrgemat täpsust või madalamat koormust. Linuxis võib kasutada timerfd, Windowsis asünkroonseid ootamisi ja sündmuspõhiseid lahendusi. Taimerid võivad töötada kas sündmuspõhises event loop’iga või eraldi kontekstis ning nende täpsus sõltub süsteemi koormusest ning ajastuse allikast.

Tööpõhimõte seisneb selles, et süsteem registreerib teate või sündmuse ajal ning vallandab vastava koodi. Täpsus ja reageerimiskiirus on seotud nii riistvara kui ka operatsioonisüsteemi omadustega ning sõltuvad ka programmeerimiskeelega kaasnevatest piirangutest.

Kasutusvaldkonnad hõlmavad kasutajaliidese animatsioone, võrgupäringute viivituste haldamist, ajastatud töötlust ja automatiseeritud teste. Õigest rakendamisest sõltub ressursikasutus ja lekete vältimine.