administratiivõigus

Administratiivõigus on riigiõiguse haru, mis reguleerib avaliku sektori tegevust ning haldusorganite ja kodanike või ettevõtete vahelisi suhteid. See sätestab, milliseid volitusi omavad valitsus- ja kohaliku omavalitsuse organid, kuidas nende otsused vastu võetakse, mille alusel neid jõustatakse ning millised on õiguslikud nõuded läbipaistvusele, menetlusõigusele ja vastutusele.

Haldusõiguse keskset moodustavad haldusaktid ja haldusmenetlus. Haldusaktideks on otsused, määrused ja korraldused, mis mõjutavad isikute õigusi või kohustusi. Haldusmenetlus käsitleb menetluse reegleid, osalejate teavitamist, arvamuste esitamist ja tähtaegade järgimist ning menetluse läbipaistvust ja proportsionaalsust. Haldusjärelevalve ja haldusvastutus hõlmavad kontrolli otsuste õigsuse üle ning erinevate asutuste poolt terviklike mehhanismide kasutamist.

Administratiivõigus tugineb põhiseadusele ning põhimõtetele nagu õiguskindlus, õiguste kaitse ja proportsionaalsus. See hõlmab ka rahvusvahelise õiguse ja Euroopa Liidu õiguse rakendamist, mis võivad mõjutada haldustegevust ning kohtulahendite ja õiguskaitse talle omaseid mehhanisme.

Valdkonna praktiline sisu hõlmab laia valikut küsimusi, sealhulgas lubade ja litsentside väljastamist, sotsiaaltoetuste määramist, maksustamist, planeerimist ja keskkonnakaitset. Kui haldusotsus põhjustab õigushäireid, on olemas võimalused apellatsioonile, haldus- või tavakohtusse pöördumiseks ning kahjustuste hüvitamiseks.