abstraktsiooniga

Abstraktsiooniga viitab mõiste või tegevus, mille käigus eristatakse üksikasjadest olulisemad omadused ja luuakse üldistatud arusaam. Abstraktsioon aitab vähendada keerukust, keskendudes sarnasustele ja üldistele printsiipidele, selle asemel et jääda konkreetsete üksikasjade juurde. Abstraktsioon võib toimuda teadlikult või alateadlikult; see on levinud paljudes valdkondades: teaduses, kunstis, tehnoloogias ja filosoofias.

Matemaatikas ja loogikas tähendab abstraktsioon üldiste omaduste eraldamist konkreetsetest objektidest. Selle tulemusel tekivad abstraktsed mõisted nagu arv, funktsioon või mõiste „grupp“, mis kirjeldab omaduste grupi, mitte konkreetset eset. Abstraktsioon on aluseks tehete universaalsusele ja teoreemide loogilisele tõestusele.

Tehnoloogias ja tarkvaraarenduses kirjeldab abstraktsioon tavaliselt tasandite või liideste loomist, kus komponendid eraldatakse implementeatsioonist. API-d ja abstraktsed klassid võimaldavad kasutajal teostada ülesandeid teadmata või hoolimata konkreetsetest rakendustest. Abstraktsioon võimaldab arendajatel luua uuesti kasutatavaid lahendusi.

Kunstis ja kultuuris tähistab abstraktsioon juhitud viise, kus kujutis muutub mitteesinduslikuks või detailid vähendatakse minimalistlikule tasandile. Abstraktne kunst keskendub vormile, värvile ja kompositsioonile ning võib esindada ideid või emotsioone ilma konkreetse tegeliku objektita.

Filosoofias ja kognitsioonis tekib abstraktsioon üldistuste kaudu; see võimaldab klassifitseerida teadmisi ja luua struktuure. Kuid liigne abstraktsioon võib viia detailide või konteksti kadumiseni; tasakaal generaliseerimise ja konkreetse vahel on oluline. Abstraktsiooniga tegelemine on oluline nii teoorias kui praktikas, võimaldades lahendada keerulisi probleeme.