absorptsioonikõverid

Absorptsioonikõverid, tuntud ka kui neeldumisspekter, kujutavad endast graafiliselt, kuidas aine neelab elektromagnetkiirgust erinevatel lainepikkustel. Need kõverad on olulised mitmetes teadusvaldkondades, sealhulgas keemias, füüsikas ja bioloogias, sest nad annavad unikaalse identifitseerimisviisi ainetele.

Kõverad saadakse, kui valgusallikast tulev kiirgus läbib proovi ja seejärel mõõdetakse detektoriga, millised lainepikkused on aine poolt neeldunud. Absorptsioon on tavaliselt esitatud protsentides või moolarmoolsuse kaudu (absorbantsina) y-teljel, samas kui x-teljel on kiirguse lainepikkus (nanomeetrites) või sagedus. Absorptsioonikõveritel ilmnevad tüüpilised piigid ja orud, mis vastavad konkreetsetele energiatasemetele molekulis, millele kiirgus on reageerinud.

Iga aine molekulaarne struktuur ja elektroniline konfiguratsioon määravad selle spetsiifilise neeldumisspektri. Seetõttu on absorptsioonikõverid väärtuslikud vahendid ainete identifitseerimiseks ja kvantifitseerimiseks segudes. Näiteks keemias kasutatakse neid orgaaniliste ühendite struktuuri määramiseks ning lahuste kontsentratsiooni määramiseks spektrofotomeetriaga. Bioloogias aitavad need analüüsida valke, nukleiinhappeid ja muid biomolekule. Füüsikas on need tähtsad materjaliteaduses ja optikas. Absorptsioonikõverate uurimine annab sügavaid teadmisi ainete omadustest ja nende interaktsioonidest valgusega.