Võlakohustus

Võlakohustus on isiku või õigussubjekti kohustus tasuda kindlad rahasummad ning täita muud rahalised kohustused vastavalt kokkuleppele või õiguslikule alusele. See hõlmab põhi- ja intressimakse ning võib sisaldada ka lepingust tulenevaid tingimusi, nagu täitmise tähtaeg ja makseviis.

Võlakohustus tekib tavaliselt laenulepingu, võlakirja, tõendusnota (promissory note) või muu võlaõigusliku aluslepingu kaudu. Võlausaldaja on see, kellele kohustus on suunatud, ja võlgnik on kohustuse täitja. Kohustuse suurus ning täitmise tingimused on sätestatud lepingus ning neid reguleerivad võlaõiguse üldpõhimõtted.

Võlakohustus võib olla tagatud või tagatiseta. Tagatised võivad hõlmata kinnisvara hüpoteeki, pandi või teisi tagatisi, mis suurendavad võlausaldaja õiguste turvalisust. Võlakohustuse täitmata jätmine või hilinenud maksmine võib kaasa tuua sissenõudmise, kohtu- või täitemenetluse ning vajadusel pankrotimenetluse.

Raamatupidamises kajastub võlakohustus kohustusena bilansis ning see näitab ettevõtte või füüsilise isiku finantsilist kohustust võlausaldajale. Võlakohustused on olulised nii laenuandjate, emitentide kui ka investorite jaoks, kuna need peegeldavad võlgniku võla suurust, maksevõimet ja finantssuhteid.