Väävelhapnikuühendites

Väävelhapnikuühendid, tuntud ka kui väävlihapnikud või sulfiithapped, on keemilised ühendid, milles väävli aatom on seotud hapniku ja hüdroksiidrühmadega. Levinumad ja tuntuimad väävelhapnikuühendid on väävelhape (H2SO4) ja selle soolad, sulfaadid. Väävelhappes on väävli oksüdatsiooniaste +6. Väävelhapnikuühendid võivad esineda nii anorgaaniliste kui ka orgaaniliste ühendite koosseisus.

Väävelhape ise on tugev hape, mida toodetakse tööstuslikult suures koguses. Seda kasutatakse väetiste tootmisel, metallide töötlemisel, patareides ja paljudes muudes keemilistes protsessides. Sulfaadid on väävelhappe soolad, näiteks naatriumsulfaat (Na2SO4) ja kaltsiumsulfaat (CaSO4 ehk kips). Paljud sulfaadid on looduses esinevad mineraalid.

Lisaks väävelhappele ja sulfaatidele on olemas ka teisi väävelhapnikuühendite klasse, näiteks sulfitid, kus väävli oksüdatsiooniaste on +4. Väävlishape (H2SO3) on ebapüsiv ja eksisteerib peamiselt vesilahuses sulfitioonide (SO3^2-) ja bisulfitioonide (HSO3^-) tasakaaluna. Orgaanilistes ühendites võib väävelhapnikurühm esineda näiteks sulfoonhappe (-SO3H) või sulfaatide (-OSO3) kujul. Need orgaanilised ühendid on olulised paljudes biokeemilistes protsessides ja neid kasutatakse ka sünteetiliste materjalide tootmisel. Väävelhapnikuühenditel on mitmekesine roll nii looduses kui ka tööstuses.