Väärtegude

Väärtegu on Eesti kriminaalõiguse mõiste, mis viitab vähem tõsistele ebaseaduslikele tegudele, mis ei kvalifitseeru kui kuriteod. Väärtegud moodustavad osa kriminaalasjade üldisest süsteemist ning nende toimepanemise tagajärjed ning süü võivad olla kergemad kui kuritegudel. Eesti õigussüsteemis eristatakse peamiselt kahte suuremat kategooriat: väärtegud ja kuriteod. Väärtegude puhul nähakse ette suhteliselt kergemad sanktsioonid ja lihtsam menetlus.

Õiguslik raamistik ja menetlus on sätestatud karistusõiguses. Karistusseadustik (KarS) eristab waäärtegud kuritegudest ning reguleerib nende toimepanemise eest ettenähtud karistusi. Väärtegud võivad kaasneda erinevad vastutused, sealhulgas rahatrahvi, kohustuslik töö, ühiskondlikud teenused või lühiajaline arest, sõltuvalt teo raskusest ja asjaoludest. Mõnel juhul võivad väärtegud kaasa tuua ka varasemate rikkumiste järel menetluse jätkamiseks vajalikke piiranguid või järelevalvet.

Näited väärtegudest võivad hõlmata kergemaid avaliku korra rikkumisi, varavastaseid tegusid väiksema kahju tekitamisega, või liikluseeskirjade väheseid rikkumisi. Karistused saavad põhineda teo iseloomul ja süüline kinnitus ning neid käsitletakse eraldi aluseidena võrreldes tõsisemate kuritegudega.

Väärtegude mõiste ja klassifikatsioon võivad olenevalt ajast ja kohtukäitumisest muutuda. Artikli eesmärk on pakkuda lühikest ning neutraalset ülevaadet selle kategooria kohta Eesti kriminaalõiguslikus süsteemis.