Värvireaktsioonid

Värvireaktsioonid, tuntud ka kui värvusreaktsioonid, on keemilised analüüsimeetodid, mis põhinevad konkreetse aine või iooni reageerimisel teatud reaktiiviga, mille tulemusel tekib värviline ühend. See värvus on sageli kvalitatiivne või poolkvantitatiivne näitaja aine esinemisest või kogusest proovis. Värvireaktsioonid on laialdaselt kasutusel erinevates laboratooriumides, sealhulgas keemia-, bioloogia- ja meditsiinilaborites.

Meetodi aluseks on spetsiifilised keemilised reaktsioonid. Näiteks võib teatud metalliioon reageerida orgaanilise ühendiga, moodustades intensiivselt värvilise kompleksi. Reaktiivi valik sõltub analüüsitavast ainest ja selle omadustest. Värvusreaktsioonide eeliste hulka kuuluvad nende lihtsus, kiirus ja sageli ka odavus. Need ei vaja keerukat varustust ja neid saab läbi viia ka väikeses mahus.

Samas on värvireaktsioonidel ka piiranguid. Nende tundlikkus võib olla piiratud ja teised proovis esinevad ained võivad põhjustada interferentsi, mis muudab tulemuste tõlgendamist. Tulemuste täpsus sõltub ka reaktiivi puhtusest ja reaktsiooni tingimustest, nagu temperatuur ja pH. Kvalitatiivse analüüsi puhul kasutatakse värvireaktsioone aine olemasolu või puudumise kindlaksmääramiseks, samas kui poolkvantitatiivseks analüüsiks võrreldakse saadud värvust standardlahuste värvustega.