Värispektri

Värispektri on nähtava valguse värvide pidev järjestus, mida inimene näeb eristatuna. See tekib, kui valgus hajutatakse või lahutatakse lainepikkuste kaupa, näiteks prisma abil. Valge valgus koosneb paljudest lainepikkustest; kui see valgus jaotub spektriks, tekib kontinuaalne värvipalett punasest violetini. Nähtav valguse lainepikkuste vahemik on ligikaudu 380–750 nanomeetrit.

Iga spektrivärv vastab ühe lainepikkusega valgusele. Mitte-spektraalset värvi tekivad segud, kus ei esine ühte kindlat lainepikkust või kus valgus koosneb mitmest lainepikkusest, mis ei moodusta ühte eraldi spektrivärvi.

Värispektri järjestus punasest violetini on tavaliselt kirjeldatav kui punane, oranž, kollane, roheline, sinine ja lilla. Sageli kasutatakse lühendit ROYGBIV. Mõnikord indigo eristatakse mitte eraldi.

Ajalugu: 17. sajandil näitas Isaac Newton prismaga, et valge valgus laguneb spektriks; see tõestas, et valgus ei ole ühtlane, vaid koosneb erinevatest lainepikkustest ja moodustab pideva spektri.

Rakendused ja tähendus: värispektri mõistmine on aluseks värvi- ja valgusuurimustele. Seda kasutatakse spektroskoopias valguslike komponentide tuvastamiseks ning värvimõõtmete ja kuvade värvide kalibreerimisel. See mõjutab valgustite disaini, ekraanide reproduktsiooni ja kunstilise kujutamise valdkondi.