Väljendaja

Väljendaja on eesti keeles nimisõna, mis tähistab tegutsejat – isikut või eset, kes väljendab midagi. Sõna on moodustatud verbist väljendada ja lisatud agentivaline ehk -ja suffix, mis nimetab tegevuse teostajat. Selline moodustamisviis on eesti keeles tavaline: näiteks kirjutaja, joonistaja, õpetaja on tegutsejat tähistavad väljendid, mis kirjeldavad inimest või eset, mis teostab vastavat tegevust.

Morfoloogilisel tasandil on väljendaja klassikaline agentnimi, mis annab lühema viisi öelda, et keegi või midagi “väljendab” midagi. See kasutus on oluline keeleõpetuses ja leksikograafias, et illustreerida, kuidas verbi tähendus kandub edasi nimivormi, mis märgib tegutsejat. Väljendajat võib käsitleda kui näidet tavapärasest koostamisest: verbi baasist moodustuv nimisõna, mille lõpp -ja märgib agenti.

Kasutusvaldkonnad hõlmavad keeleteadust, õpetust ja sõnastikke, kus kirjeldatakse eestikeelseid morfeemilisi moodustisi ning agentnime vormide funktsioone. Mõnikord kasutatakse väljendaja mõistet ka laiemalt kontekstides, kus rõhutatakse tegevust väljendada: näiteks kirjandusteaduses või kommunikatsiooniteadustes kui vahendit, mis esitab või vahendab mõtteid ja emotsioone.

Väljendaja sümboliseerib eheduse osi eesti morfoloogias: see on näide sellest, kuidas keeles luuakse tegutseja mõistet agendi -ja suf SI- i, ning rõhutab keeleseoseid verbi ja nimisõna vahel.