Vihakõnet

Vihakõnet (vihakõne) on sõnade, märkide või muude väljendusviiside kaudu levitatav kõne, mis ilmselgelt või kaudselt väljendab vaenu, halvustust või diskrimineerimist teatud rühma või identiteedi suhtes. Tavaliselt käsitletakse sellist kõnet rassilise, rahvuse, usu, soo, seksuaalse orientatsiooni, puude või muu kaitstud tunnuse alusel. Vihakõne võib hõlmata otsest ähvardust, kutsumisi vägivallale, diskrimineerivaid väljütlemisi või vägivalda õigustavaid avaldusi ning teema dehumaniseerimist ja sümboolset õhutust.

Vihakõne erineb kriitilisest arutelust ning argumenteeritud diskursusest, mis põhineb faktidel ja keskendub probleemide lahendamisele, mitte rühmade diskrimineerimisele.

Õiguslikul tasandil on vihakõne reguleeritud erinevates jurisdiktsioonides ja paljud riigid piiravad või kriminaliseerivad viha õhutamist, diskrimineerimist ja ohtlikku vägivalda kutsuvad avaldused. Sõnavabadus on kaitstud, kuid see ei ole absoluutne ning kaasnevad piirangutega, kui sisaldab otsest ohtu inimestele või rühmadele.

Sotsiaalmeedias ja teistes digitaalkeskkondades ilmub vihakõne sageli; platvormid rakendavad sisu modereerimist ja reegleid, kuid tõhusaid lahendusi piiride kindlaksmääramisel on keeruline. Seetõttu rõhutatakse vajadust haridusele, teavitusele ja vastukõnele, mis edendab kaasavat ja lugupidavat kõnet ning aitab vähendada viha ja diskrimineerimist.