Vigastuse

Vigastus on keha koe või organi kahjustus, mis tekib välise jõu või äkilise liikumise tagajärjel. Vigastused võivad olla ägedad või kroonilised ning esinevad nii luudes, lihastes kui ka liigestes ning nahas. Need võivad hõlmata ka siseorganeid, mis nõuavad eraldi tähelepanu.

Vigastused jagunevad peamisteks gruppideks: luu- ja liigesevigastused (luumurrud, nihked, sidemete vigastused); pehmete kudede vigastused (lihaste ja kõõluste venitus või rebendid, verevalumid, haavandid); nahavigastused ning peavigastused (põrutused, raskemad ajukahjustused). Siseorganite vigastused võivad olla eluohtlikud ning vajavad kiiret meditsiinilist sekkumist.

Esmaabi vigastuse korral on oluline hinnata raskus ning peatada lisakahjustused. Kui võimalik, asetage vigastatud piirkond rahule, rakendage külma kompressi 15–20 minutit iga paari tunni tagant esimestel 24–48 tunnil ja tõstke jäset kõrgemale, et vähendada turset. Kandke elastset sidet või immobiliseerige, kui on kahjustuse vältimine. Valuvaigistid tuleb valida vastavalt juhistele; pöörduge arsti poole, kui vigastus on suur, kui on tugev valu, verejooks või liikumisvõime kaotus, või kui on peavigastus.

Ravi sõltub vigastuse liigist ja raskusest; kergeid vigastusi võib ravida puhke ja enesetäiendava taastusraviga. Tõsisemad vigastused võivad vajada meditsiinilist järelevalvet, füsioteraapiat või operatsiooni. Ennetus hõlmab soojendamist, sobivate kaitsevahendite kasutamist ning keskkonna turvalisuse tagamist ja lihasjõu arendamist.