Veresugulased

Veresugulased on inimesed, kellel on ühine bioloogiline päritolu. Sugulusside põhineb veres ja ei tulene abielust ega adoptsioonist. Veresugulased moodustavad nii lähisugulasi kui kaugemaid sugulasi ning neid märgitakse sageli perekonna või suguvõsa kontekstis, näiteks genealogias ja pärimisküsimustes.

Sugulus jaguneb peamiselt kaheks. Otsesugulus (lineaarne) hõlmab vanem–laps ja vanavanem–lapselaps sidemeid. Külgsugulus hõlmab teisi sugulussidemeid, mis ei ole otsesed järeltulijad, näiteks vennad ja õed ning teised kaugemad sugulased. Veresugulaste mõiste puudutab peamiselt bioloogilist seost, mitte perekonnaseisu või sotsiaalseid rolle, mida võivad luua abiellumine, adoptedioon või hooldusliinid.

Veresugulust võivad sõltuda mitmesugused praktilised ja kultuurilised küsimused. Pärimine, vanemlik hooldus ja teatud juhtudel teatud õiguslikud õigused ning kohustused pärinevad sageli veresugulustest tulenevatest sidemetest. Veresugulase mõiste on oluline ka perekonnaajaloolises uurimises ja genealoogias, kus kirjeldatakse sugulusjärjestusi ja esivanemate seoseid.

Kokkuvõte: veresugulased tähistavad bioloogilise päritolu kaudu seotud isikute gruppi. Need sidemed võivad olla lähisugulased või kaugemad ning mõjutavad mõnikord perekonna ja ühiskonna tasandil korraldatavaid küsimusi, kuid erinevad sotsiaalsetest või õiguslikest liitudest, mis põhinevad abielul või adoptsioonil.