Veakorrektsiooni

Veakorrektsioon (vea korrigeerimine) on protsess, mille käigus tuvastatakse ja parandatakse vigadega andmeid või signaale. See on oluline valdkond nii sidekanalites, andmesalvestuses kui ka tekstitöötluses ja mõõtmises, kus vigad võivad mõjutada teabe õigsust ja kasutatavust. Veakorrektsioon ühendab vigade avastamise ja parandamise, et suurendada andmete terviklikkust ja süsteemide usaldusväärsust.

Vigade avastamine kasutab kontrollmärke, nagu pariteet, kontrollsummad või CRC, mis näitavad, et andmed ei vasta ootustele. Kui viga leitakse, on levinud kaks strateegiat: taasesitamine (ARQ) ehk andmete uuesti saatmine, või veakorrektsioonkoodide (FEC) kasutamine, mis võimaldab parandada vea ilma täiendava päringuta. Levinud koodid hõlmavad Hamming-koodi, Reed-Solomon-koodi ja LDPC-koode, mis pakuvad erinevat taset tõhusust ja lisavõimsust. Mõnel juhul kasutatakse mõlemat lähenemist koos.

Veakorrektsiooni rakendused on laialdased: digitaalses sidekanalis, optilisel salvestamisel (CD-, DVD-, Blu-ray), mäludes ECC ja muudes hooldus- ja signaalitöötluse valdkondades. Väljakutsed hõlmavad müraga seotud vigade käsitlemist, kanali omaduste tõttu esinevaid burst-vigu, lisavõimsuse ja viivituse piiranguid. Õigete meetodite valik sõltub kanali omapärast, nõutavast andmete turvalisusest ja süsteemi jõudluse piiridest.