Varikoosseveenide

Varikoosseveenide haigus ehk veenilaiendid on veenide laienemine ja ventiilide ebaõige töö tõttu tekkinud seisund, kus veenid muutuvad paksuks, pikaks ja kumeraks ning võivad olla nähtavad naha all. Enamasti esinevad need jalgades, kuid võib esineda ka teistes kehaosades.

Põhjused ja riskifaktorid hõlmavad veenide ventiilide refluksi (tagasivool verele), pärilikku eelsoodumust, rasedust, vanust, soolist mõjurit (naised on sagedamini) ning elustiili faktoreid nagu pikaajaline seismine või istumine, suur kehakaal ja vähene kehaline aktiivsus. Varikoosseveenide teke on sageli osa kroonilisest veenide puudulikkusest.

Sümptomid võivad hõlmata nähtavaid veenilaiendeid, raskustunne ja väsimus jalgades, sügelus või valulikkus, turse ning mõnikord nahk veenide kohal või pigmentatsioon. Mõnel inimesel ei pruugi sümptomid olla märkimisväärsed, kuni tekivad tüsistused.

Diagnoos põhineb füüsilisel läbivaatusel ja ka dupleks-ultrahelil, mis hindab verevoolu ja ventiilide tööd ning aitab eristada varikoosseveeni tüüpe ja ulatust.

Ravi eesmärk on leevendada sümptomeid, vähendada haigusprogesi ja ennetada tüsistusi. Esmane raviviis on kompressioonravi (kompressioon­sukad või –sidemed), korrapärane liikumine ja kehakaalu kontroll. Täpsemad toimed võivad hõlmata skleroteraapiat, endovenaalset laser- või raadiosageduslikku ablaatsiooni ning vajadusel kirurgilist veeni eemaldamist (veeni stripimine). Tüsistuste ennetamiseks on oluline varajane ravi ja elustiili muutmine.

Epidemioloogiliselt on varikoosseveenide haigus väga levinud täiskasvanute hulgas, sagedamini naistel ja vanematel isikutel.