Vajaduspõhisus
Vajaduspõhisus on sotsiaalpoliitikas ja avalikus halduses kasutatav printsiip, mille kohaselt ressursid ja teenused jaotatakse vastavalt üksikisiku või perekonna tegelikule vajadusele, mitte võrdse või universaalse jaotuse printsiibile. See tähendab, et abi ulatus ja vormid määratakse kindlaks vajaduste hindamise teel.
Vajaduspõhise jaotuse puhul hinnatakse mitmesuguseid tegureid, sealhulgas sissetulekut, terviseseisundit, perekonnaseisu, eluasemetingimusi ja sotsiaalset toimetulekut, et määrata,
Rakendusalad hõlmavad peamiselt sotsiaalkindlustust, tervishoidu, sotsiaalteenuseid, eluasemetoetusi, hariduse tuge ning vanemlus- ja perekonna jaoks mõeldud teenuseid.
Teostus nõuab usaldusväärseid vajaduste hindamise mehhanisme ning isikuandmete kogumist, kuid sellega kaasnevad privaatsusnõuded, stigmatiseerimise risk, halduskulude
Pooldajad väidavad, et vajaduspõhisus suurendab õigluse tagamist, suunates ressursid nende kõigi suurima vajadusega isikutele ja rühmadele.
Seonduvad mõisted hõlmavad universaalsust, miinimumstandardid või means-tested meetmeid ning vajaduspõhisus on keskne teema sotsiaalpoliitikas, mis püüab
---