Usagetunnused

Usagetunnused on metadata kogum, mida kasutatakse keelelise andmestiku annotatsioonis, et kirjeldada, kuidas sõna või vormi tegelikult kasutatakse kontekstis. Need peegeldavad kasutusviisi ja diskursiivset funktsiooni ning ei keskendu pelgalt grammatikalistele vormidele või tähendustele eraldi. Usagetunnuseid kogutakse, et aidata arvutuslikul töötlusel mõista keelekasutust erinevates olukordades.

Usagetunnuseid võib kategoriseerida mitmel viisil. Tavaliselt hõlmavad need registreeringut (formaalne vs mitteformaalne keel), domeeni või žanri (tehniline, kirjandus, sotsiaalmeedia), modaalset funktsiooni ja evidentsust ning pragmaatilist rolli (väide, küsimus, käsk). Lisaks võivad need kajastada lause tüüpi (aktiivne vs passiivne) ja konteksti, leksikaalset kasutust (idiomaatika vs sõnaliselt täpne) ning semantilisi ja diskursiivseid rolle. Need võivad hõlmata ka piirkondlikke variante ja registreerimise taset.

Usagetunnuseid kasutatakse peamiselt korpusteaduses ja loomuliku keele töötluses (NLP). Need võimaldavad täpsemalt kirjeldada, kus, millal ja kuidas sõnu kasutatakse, parandades otsingutulemusi, kontekstipõhist tõlgendust ning keelemudelite täpsust. Lisaks neid kasutatakse leksikograafias ja keelearendusprotsessides ning keeleõppematerjalide koostamisel, et selgitada erinevaid kasutusviise.

Väljakutsed hõlmavad subjektiivsust ja eelistuste erinevusi, standardiseerimise raskust, keele muutumise dünaamikat ning piirkondlike ja domenipõhiste erinevuste kaasamist. Usagetunnuste kvaliteedi tagamiseks on vaja selgeid juhiseid, koolitatud annotaatoreid ja pidevat uuendamist vastavalt keele arengule.