Universaalid

Universaalid on filosoofias abstraktsed omadused, liigid või suhted, mida võib leida paljudes erinevates üksustes. Näiteks punane värv, suurus või liigiline kuuluvus võivad olla universaalide kandjad. Põhiline küsimus on, kas universaalid eksisteerivad sõltumatult meie mõtlemisest ja keelest või on need vaid nimed ning mõttemudelid, mida me asjade kohta kasutame.

Peamised positsioonid on realism, nominalism ja konseptualism. Realism tähendab, et universaalid on olemas sõltumatult üksustest ning võivad esineda mitmes üksuses. Platoni realism käsitleb universaale tõeliste vormidena, mis eksisteerivad eraldi maailmast. Aristoteli mõõdukas realism väidab, et universaalid ei vaja eraldi olemust; need on olemas asjade mõistes ja nende ühistes omadustes. Nominalism eitab universaalide eraldi olemasolu ning peab neid vaid nimedeks või mõttemudelitena. Konseptualism leiab, et universaalid eksisteerivad ainult mõistustes või teadvuses.

Ajalooliselt on debatt kestnud antiikajast keskajani. Platoni ja Aristotelese arusaamad mõjutasid varaseid lahendusi; keskajal kujunesid erinevad koolkonnad realistliku ja nominalistliku vaate suunas (nt Thomas Aquinas – realist; William of Ockham – nominalist). Ka kaasaegses filosoofias on arutelu jätkunud ning on tekkinud uusi teooriaid, nagu tropiteooriad ja teised lähenemised, mis püüavad kirjeldada universaalide olemust.

Ka tänapäeva teaduses ja keel-teadustes tekib küsimus, kuidas universaalid kajastuvad keeles, loogikas ja teaduslikes kategooriates — kas nad on pelgalt abstraktsed mudelid või midagi enamat. Universaalide mõistmine aitab selgitada, kuidas inimesed üldistavad ja kuidas mõisted peegeldavad tegelikkust.