Täiteprotsessi

Täiteprotsess ehk täitemenetlus on õiguslik menetlus, mille käigus võlausaldaja saab sundvahenditega täita nõude, kui see on saanud jõustavaks kohtuotsuse või muul seaduses sätestatud alusel. Protsess on korraldatud riigi täiteasutuste ja kohtute poolt ning selle eesmärk on tagada võlaõigusliku nõude realiseerimine ning võlgniku õiguste kaitse.

Seaduslik alus on Täitemenetluse seadus ning selle kõrval tsiviilkohtumenetluse seadus. Täiteprotsessi alustamine, täidendavad meetmed ning isikute õigused ja kohustused on sätestatud nendes õigusaktides. Enne täitmise algatamist kontrollitakse, kas nõue on jõustunud ja millised täitmise vahendid on asjakohased sõltuvalt nõude liigist.

Menetluse käik on kavandatud järgmiselt: võlausaldaja esitab täiteavalduse täiteasutusele; täiteamet kontrollib nõude aluseid ja teavitab võlgnikku. Võlgnikul on õigus esitada vastuväiteid ning taotlusi peatamiseks, maksegraafiku või ajutiste meetmete jaoks. Täitemeetmed võivad hõlmata sissetuleku kinnipidamist (palgakinnipidamine), pankkonto kinnipidamist, kinnisvara või liisingesemete kinnipidamist ja nende müümist nõude katmiseks. Vajadusel kasutatakse ka muid täitemeetmeid.

Nõue võib täidetud saada või täitmine lõpetada, kui võlgnik täidab nõude, kui kohtuotsus tühistatakse või aegub, või kui täitmise alused puuduvad. Täiteprotsess lõpetatakse ka siis, kui juhtivad meetmed on ammendatud ja nõue on osaliselt või täielikult täidetud.

Võlgniku õigused hõlmavad teavituste saamist, vastuväite esitamise võimalust, maksegraafiku taotlemist ning vajadusel apellatsiooni või muid õiguskaitsevahendeid. Protsessi käigus tagatakse õiguskindlus ja proportsionaalsus ning võlausaldajal ja võlgnikul on võimalus vastavalt oma asjale õiguspäraselt toimida.