Tulekaitsesüsteemide

Tulekaitsesüsteemid hõlmavad mitmesuguseid meetmeid ja seadmeid, mille eesmärk on kaitsta hooneid, inimesi ja vara tulekahjude eest. Need süsteemid jagunevad üldiselt passiivseteks ja aktiivseteks tulekaitseks.

Passiivsed tulekaitsesüsteemid on ehituslikud elemendid, mis on integreeritud hoone konstruktsiooni. Need hõlmavad tulekindlate materjalide kasutamist, nagu näiteks tulekindlad seinad, põrandad ja laed, mis aeglustavad või takistavad tule levikut. Samuti kuuluvad siia tuleohutute ehitusdetailide, nagu tuletõkkeuksed ja -luugid, paigaldamine, mis piiravad tule ja suitsu liikumist erinevate tulekahjuosakondade vahel. Ventilatsioonisüsteemide tuleohutuks muutmine, näiteks suitsueemaldusluukide ja tuletõkestusklappide paigaldamine, on samuti osa passiivsest tulekaitsest.

Aktiivsed tulekaitsesüsteemid on tehnilised süsteemid, mis reageerivad tulekahju tuvastamisele. Peamised aktiivsed süsteemid on automaatsed tulekahjusignalisatsioonisüsteemid, mis tuvastavad suitsu, kuumust või leeki ja annavad häire. Samuti kuuluvad siia sprinkler- ehk automaatsed tulekustutussüsteemid, mis juhul tuvastatakse tulekahju, pihustavad vett või muud tulekustutusainet tulekoldele. Tulekustutid, mida saab kasutada käsitsi, on samuti olulised aktiivsed tulekaitsesüsteemid. Tulekahju korral evakuatsiooni hõlbustamiseks kasutatakse ka suitsueemaldussüsteeme, mis aitavad suitsu hoonest välja juhtida. Tulekaitsesüsteemide valik ja paigaldamine sõltub hoone tüübist, selle kasutusest ja kehtivatest tuleohutusnõuetest.