Titratatsioon

Titratatsioon on analüütiline keemiline meetod, mille käigus määratakse proovi kontsentratsioon või koostis lisades kontrollitud koguses titrant (titrant). Titrant on standardlahus, mille kontsentratsioon on täpselt teada ning mis reageerib proovis oleva komponendiga. Reaktsioonid võivad olla hapete ja aluste neutraliseerimine, oksüdatsioon-reduktsioon või kompleksomeerimine.

Peamised tüübid on hapete-aluste titratatsioon (nt hape-aluse neutraalsus), redoks-titratatsioon, ning kompleksomeetriline titratatsioon (nt EDTA) ja mõnikord gravimetriline lähenemine. Iga tüüp kasutab sobivat indikaatorit või pH-mõõtjat, et näidata ekvivalentspunkti või lõpp-punkti.

Protseduur on järgmine: proovi lahus võetakse sobivas mahus kolb; burett täidetakse titrandiga ja algväärtus registreeritakse. Titant lisatakse proovi järk-järgult, lahust segatakse, ning indikaatori või pH-mõõtja abil märgitakse lõpp-punkt. Kui kasutatakse pH-mõõtjat, saab ekvivalentspunkti määrata pH-väärtusest ja andmete põhjal arvutada kontsentratsiooni.

Arvutused põhinevad ekvivalentsuspõhimõttel: proovi kontsentratsioon Ca ja maht Va ning titrandi kontsentratsioon Cb ja maht Vb täidetud ekvivalentsustel Ca Va = Cb Vb. Seetõttu Ca = (Cb Vb) / Va. Titratsiooni tulemuste täpsus sõltub titrandi standardiseerimisest ja õigetest mõõtmistest.

Rakendused hõlmavad kvaliteedikontrolli, laboratoorset analüüsi, toiduainete, farmaatsia ja keskkonnasektori tööriistu, kus on vaja täpseid kontsentratsioonide määramisi.