Tihedusmõõtmist

Tihedusmõõtmine, tuntud ka kui densitomeetria, on protsess, mille käigus määratakse materjali tihedus. Tihedus on füüsikaline suurus, mis väljendab aine massi ruumalaühiku kohta. Selle mõõtmine on oluline erinevates teadus- ja insenerivaldkondades, nagu materjaliteadus, keemia, füüsika ja tööstuslik tootmine.

Tiheduse määramiseks kasutatakse mitmeid meetodeid. Üks levinumaid on massi ja ruumala mõõtmine. Materjali massi saab määrata kaalude abil, ruumala aga sõltuvalt materjali kujust ja olekust. Vedelike tihedust saab mõõta densitomeetri abil, mis kasutab Archimedesese printsiipi – mõõdetakse vedelikus ujuva või süvistatud keha kaotatud kaalu või ümberpaigutatud vedeliku ruumala. Tahkete ainete puhul, eriti ebaregulaarse kujuga esemete puhul, võib ruumala määramiseks kasutada ka vedeliku nihet.

Teine tihedusmõõtmise meetod on optiline tihedusmõõtmine, mida kasutatakse peamiselt läbipaistvate või poolläbipaistvate materjalide, näiteks optiliste kilede või fotograafilise emulsiooni puhul. See meetod mõõdab, kui palju valgust materjal neelab või hajutab. Mittematerjalide tihedus võib varieeruda olenevalt selle koostisest, temperatuurist ja rõhust. Tihedusmõõtmise täpsus sõltub kasutatavate mõõteriistade täpsusest ja meetodi sobivusest mõõdetavale materjalile.