Testimisvajadus

Testimisvajadus viitab otsustamisalusele vajadusele korraldada testid teabe saamiseks isiku, protsessi või toote kohta. Vajadus tekib siis, kui testimise tulemus mõjutab otsuseid, riske või tulemuste kvaliteeti ning kui testide teostamine on eetiliselt, majanduslikult ja tehniliselt põhjendatud.

Testimise valdkonnad hõlmavad meditsiini (diagnostika, skriining), tehnilist kvaliteedi kontrolli, tarkvara ja süsteemide testimist ning sotsiaal- või hariduslikku hindamist. Eraldi rõhutatakse vajadust testida just siis, kui riskid ja võimalik kahju on suuremad või kui testi tulemustel on otsustav roll kvaliteedi, ohutuse või seaduslike nõuete täitmise tagamisel.

Otsustamisel hinnatakse riskitaset, potentsiaalset kahju, testide omadusi (sensitiivsus ja spetsiifilisus), kulu ning ressursse ning regulatiivseid või eetilisi nõudeid. Sageli kasutatakse juhiseid või riskipõhist lähenemist, et valida, kas testida, millal testida ja kui laialdaselt testimine rakendada.

Testimisvajaduse hindamine aitab parandada otsuste kvaliteeti: varajane avastamine, ennetusmeetmed ja informeeritud valikud. Samas võib liigne testimine tekitada valepositiivseid või valenegatiivseid tulemusi, raisata ressursse ning tekitada eetilisi ja sotsiaalseid pingeid.

Näited: meditsiinis viiruste ja haiguste leviku jälgimine testidega; tööstuses kvaliteedi ja ohutuse tagamine; tarkvara arenduses regressiooni- ja jõudlustestid; koolitus- ja litsentsieksamid haridusvaldkonnas.