Telefonioperaatorid

Telefonioperaatorid on ettevõtted, kes pakuvad telefoniteenuseid ja sellega seotud telekommunikatsiooniteenuseid tarbijatele ja ettevõtetele. Nad võivad omada või rentida võrguinfrastruktuuri ning hallata kõne- ja andmesidet või kasutada teise operaatori võrkude kaudu mahtu ja müüa seda edasi. Lisaks tavapärastele kõnedele pakuvad operaatorid sageli mobiilset andmesidet, fikseeritud lairiba, sõnumeid ning väärtust lisavaid teenuseid, nagu televisioon, pilveteenused või turvateenused.

Operaatorid jagunevad peamiselt fikseeritud võrguteenuste pakkujatena, mobiilivõrguoperaatoritena (MNO-d) ja MVNO-deks ehk jaemüügi või resell-teenust pakkuvateks ettevõteteks, kes kasutavad teise operaatori võrkude mahtu. Turul on tavaliselt nii suuremad rahvuslikud operaatorid kui ka uued tulijad, kelle keskmes on lairibateenused või mobiilne andmeside ning spetsialiseeritud teenused. Tehnoloogia areng, sealhulgas 2G/3G/4G/5G ning kiudoptiline ligipääs, nõuab märkimisväärset kapitali ja hoolikat planeerimist.

Regulatsioon: Telefonioperaatorid alluvad riiklikele ning Euroopa Liidu reeglitele, mis hõlmavad litsentsimist, spektri eraldamist, vahevõrgu ühenduse, roamingu, tarbijaõiguste, numbri ülekandmise võimaluse ja võrgu turvalisust. Konkurentsiasutused ja regulaatorid tegelevad turu ligipääsu, õiglasemate hindade ning kvaliteedinõuetega ning soodustavad universaalset teenust ja netiõigust.

Eesti jaoks tüüpilised telefonioperaatorid on Telia Eesti, Elisa Eesti ja Tele2 Eesti, mis pakuvad nii mobiili- kui fikseeritud ja lairibavõrgu teenuseid. Rahvusvahelisel tasandil on peamised operaatorid Vodafone, Orange, Deutsche Telekom ja Telefónica, teiste hulgas.