Taustasüsteemide

Taustasüsteemid on tarkvarakomponendid, mis toimivad peamiselt taustal, ilma otsese kasutajaliidese osaluseta. Nende eesmärk on toeta peamisi rakendusi, täita ajastatud ülesandeid ning hallata andmete töötlemist ja süsteemide vahelist koostööd. Taustasüsteemide tööülüde hulka kuuluvad andmete kogumine, transformeerimine ja edastamine, aruannete genereerimine ning teavituste või sündmuste vahendamine.

Tüübid ja arhitektuuriline haare võivad erineda. Ajastatud tööd kasutavad tavaliselt kriipsu- või cron-laadseid ajakavasid, veebiteenuste integreerimine võib kasutada sõnumi- või sündmuspõhist arhitektuuri ning töötingimuste täitmiseks venib taustatöötajate (worker) süsteemide või plokiuliste teenuste asemele. Taustasüsteemid võivad olla monoliitsed või mikroteenuste arhitektuuriga, kuid neil on ühist: nad on eraldatud kasutajaliidese jaotust, et tagada jõudluse ja püsivuse stabiilsus.

Töökäitumise põhiprintsiibid hõlmavad idempotentsust, veavõimaluste haldamist ja taastumist. Sageli rakendatakse järeltegevust (retry), logimist, jälgimist ja metrikaid, et tagada läbipaistvus ja jõudluse optimeerimine. Taustasüsteemid võivad kasutada sõnumipaeve, tööriistu nagu järjekorrad ja voopõhiseid lahendusi, ning neid jooksutatakse konteinernõudluse või orkestreerimise abil.

Turvalisus ja haldus on kriitilised: juurdepääsupiirangud, auditilogid, kredsiaalide haldamine ja andmete kaitse häkkimise eest. Parimate tavade hulka kuulub arhitektuuriline eraldatus, paindlik skaleerimine, robustne vigade käitlemine ning hästi dokumenteeritud kasutusjuhised. Taustasüsteemid on olulised toetamaks jõulist, sujuvat ja usaldusväärset peamist teenust.