Taustahaigused

Taustahaigused, tuntud kahe nime all *tähtedevaheline heledus* ja *intergalaktiline taustakiirgus*, on kosmose üks mõjukamaid ja arusaamatumaid nähtusi. See on heledus, mis täitab universumi ühtlaselt kõikjal ja pärit peamiselt varajase kosmose ajast, eriti esimestest kuumtest atoomitu plasmas, mis tekkis Suure Puhangu järel. Taustahaiguse avastas 1965. aastal Arno Penzias ja Robert Wilson, kellele selle eest anti 1978. aastal Nobeli füüsikaauhind.

Taustahaigus on mikrolainealade kiirgus, mille temperatuur on umbes 2,725 kelvinit (–270,425 °C), mis vastab umbes 100 mikromeetri pikkusele. See kiirgus on üsna ühtlane kõikjal taeva poole, mis näitab, et universum on ühtlane ja isotroopne suurmasштабных skaaladel. Taustahaigus annab olulist tõestust Suure Puhangu teooriale, kuna see on üks viise, kuidas me saame jälgida varajase kosmose oludeid.

Taustahaiguse analüüs on oluline kosmoloogias, et kindlaks teha universumi vanust, koosseisu ja laienemise kiirust. Nasa satelliit *Cosmic Background Explorer* (COBE) ja hiljem *Wilkinson Microwave Anisotropy Probe* (WMAP) ning *Planck* satelliit on andnud täpsemaid andmeid taustahaiguse struktuurist ja väikestest temperatuuri variatsioonidest, mis viitavad varajaste kosmiliste struktuuride tekkele.

Taustahaigus on ka tähtis teaduslik instrument, et uurida universumi laienemise kiirust ja musta energia mõju. Selle kiirguse uurimine jätkub, et saada lisainfool universumi arengust ja selle tulevikust.