Tabelarvutus

Tabelarvutus on arvutusmeetod või -praktika, mis põhineb andmete korraldamisel ja arvutuste teostamisel tabeli kujul. Sõltuvalt kontekstist hõlmab see arvutustabeleid, andmete analüüsi ja aruandlust. Peamised tööriistad on arvutustabeli programmid, mis pakuvad lahtrite võrku, valemeid ja funktsioone.

Lahtrid on lahtrite koordinaadid reale ja veerule (näiteks A1). Lahtrite sisusse sisestatakse andmed või valemid. Valemid algavad võrdusmärgiga ja viitavad teiste lahtrite või konstantidega; viited võivad olla suhtelised (A1), mis muutuvad kui valem kopeeritakse, või absoluuted viited ($A$1), mis jäävad muutumatuks.

Valemid sisaldavad aritmeetilisi tehteid, loogikafunktsioone, tekstiga manipuleerimist ja erinevaid spetsiaalseid funktsioone nagu summamine, keskmise arvutamine ja tingimuslikud funktsioonid. Andmed ja tulemused arenevad dünaamiliselt: kui sisestatakse uus teave, arvutused uuendatakse kohe.

Tabelarvutus on kasulik majandusarvestuses, eelarvestuses, varude ja tootmise jälgimisel, statistilises analüüsis ja projektijuhtimises. Populaarsed tööriistad on Microsoft Excel, Google Sheets ja LibreOffice Calc; neil on sarnane valemi süntaks ja töövood, kuid erinevad kasutajaliidese detailid ja mõnede funktsioonide nimed.

Lühidalt on tabelarvutus meetod, mis võimaldab struktureerida andmed ning teha automaatseid arvutusi ja analüüse, kasutades lahtrite viiteid ja valemeid. Eeldused ja piirangud: vigade kontroll, andmete maht ja vajadus mõista valemite loogikat.