Tööstusautomatiseerimist

Tööstusautomatiseerimist tähistab kontroll- ja juhtimissüsteemide kogum, millega tootmisprotsesside toimimine muutub märkimisväärselt enesekorrigeerivaks ja vähem inimeste sekkumist vajavaks. See hõlmab nii üksikute masinate juhitavust kui ka terviklikke tootmisvoolusid, kus inimeste sekkumine on minimaalne.

Peamised komponendid on PLC-d (programmable logic controllers), DCS-d (protsessi juhtimissüsteemid) ja SCADA-süsteemid, roboti- ja sensoripõhised lahendused ning aktuaatorid; samuti MES (Manufacturing Execution Systems) ning ERP-süsteemide integreerimine tootmisprotsessides andmete kogumiseks ja korraldamiseks.

Ajaloos on tööstusautomatiseerimine arenenud mehhaanilistest lülititest ja elektroonika ajast PLC-de ning tööstusrobotite kasutusele võtmiseeni 1960ndatel–1970ndatel. Tänapäeval on see tihedalt seotud Industry 4.0 kontseptsiooniga, mis ühendab tootmise digitaliseeritud andmed ja küberfüüsilised süsteemid.

Peamised eelised hõlmavad tootlikkuse ja kvaliteedi paranemist, suuremat töökindlust ja ohutust, energiatõhususe parandamist ning andmete toel toimuvat ennetavat hooldust ja paindlikku tootmistoimingute optimeerimist.

Väljakutsed hõlmavad suurt alginvesteeringut, süsteemide ühilduvust ja integratsiooni keerukust, küberjulgeolekut, töötajate koolitust ning andmete turvalisust.

Standardid ja ohutusnõuded hõlmavad IEC 61131 PLC-programmeerimiseks, IEC 61508/ISO 13849-1 ohutusstandardeid ja ISO/IEC 62443 küberturvalisustööstusele. Andmevahetuse ja tööstuslike süsteemide vahel kasutatakse sageli avatud standardeid ja protokolle.

Tööstusautomatiseerimise peamised tulevikutrendid on Industry 4.0 jätk, digitaalsed kaksikud (digital twins), tehisintellekti ja masinõppe integreerimine, ääre- ja pilvepõhised lahendused ning suurem rõhk paindlikkusele ja ökosüsteemide koostööle.