Sykloheksaania

Sikloheksaan (keemiline valem C6H12) on tsükliline alkaan, mis koosneb kuuest süsinikust moodustunud rõngast. See on värvitu vedelik toatemperatuuril ning väga põlev. Molekuli mittpolariteetne olemus märgistab selle lahustuvuse poolest ennekõike orgaanilistes lahustites; vees lahustub see väga halvasti.

Füüsikalised omadused hõlmavad sulamistemperatuuri umbes −95 °C ja keemistemperatuuri umbes 80,7 °C. Tihedus umbes 0,779 g/cm3 20 °C. Sikloheksaan on lenduvorgaaniline ühend (VOC) ja esineb sageli vedelana või segades tööstuslikes lahustes.

Tootmine ja esinemine: suurem osa tööstuslikult toodetud sikloheksaani saadakse bensiinis sisalduva benzendi vesiniku lisamisel katalüütilisel vesiniku lisamisel kõrgel rõhul. See on lisaks saadud kaubanduslikult puhastatuna ja müüakse puhtal kujul erinevates kogustes. Sikloheksaani on võimalik saada ka osana nafta jahtumiste töötlemise protsessidest ning see võib ilmneda osana segudest.

Kasutus ja reaktsioonid: sikloheksaani kasutatakse laialdaselt lahustina paljudes orgaanilises sünteesil ning alakaos ka toorainena adipiinhappe tootmiseks nylon-6,6 sünteesil. Adipihappe tootmises kasutatakse KA-õli (cyclohexanone ja cyclohexanol) oksüdatsiooni, mis annab adipihapet ja vabastab globaalse nylon tööstuse jaoks vajalikke valke. Sikloheksaani on võimalik suunata dehidrogenatsiooni või oksüdatsiooni teel spetsiifilisteks toodeteks.

Ohutus ja keskkond: sikloheksaani on kõrge kuke põlev. Sellel on madal toksilisus, kuid inhalatsiooni ja naha kokkupuude võivad põhjustada ärritust või pearinglust. Jaguneb kiiresti õhku ja moodustub kergesti plahvatusliku gaasi-lahuse segu, seega tuleb seda hoida suletud anumates ja eemal süttimisallikatest. Keskkonnas on see suhteliselt ebastabiilne ja võib vabastada VOC-d.