Sundvõõrandamiseks

Sundvõõrandamiseks ehk sundvõõrandamine on õiguslik mehhanism, mille abil omandi vastuvõtt toimub riigi või kohaliku omavalitsuse poolt avalik-õigusliku eesmärgi nimel. See tähendab, et teatud juhtudel võib eraomand kuuluda ülekandmisele üldise huvi tõttu, näiteks teede, raudteede, sternala või muude infrastruktuuri objektide rajamiseks. Sundvõõrandamine toimub üksnes seaduslike alustega ning alati seoses sellega, et puhul on oluline avalik huvi.

Menetlusliku poole peal on sundvõõrandamise nõuetekohasus oluline. Tavaliselt eelneb põhiväärtuslik hindamine ja asjaomase objekti võrduse otsimine, mille käigus hinnatakse kompensatsiooni suurust võõrandamisele eelnev. Kompensatsioon peab olema õiglase ja asjakohase tasakaaluga ning tavaliselt makstakse see rahaliselt, mõnel juhul ka in-kind või muul kokkuleppel. Pärast kompensatsiooni maksmist või selle pakkumist viiakse protsess lõpule ning omandiõigus kandub üle riigile või omavalitsusele.

Kohalduvad õigused ja õiguskaitsemeetmed tagavad omanikel võimaluse kontrollida menetluse õigsust. Omanikul on õigus esitada hinnanguväiteid, vaidlustada otsuseid ja kasutada haldus- või kohtumenetlust, kui kohtu või halduskohus leiab, et menetlus või kompensatsioon ei vasta seaduslikele nõuetele. Sundvõõrandamine piirab omaniku omandiõigust, kuid see on lubatud vaid juriidiliselt kehtestatud aluste ning proportsionaalse hüvituse alusel. Ettevaatlik andmestik ja avalik huvi on selle mehhanismi toimimise keskmes.