Sotsiaalvõrguteooria

Sotsiaalvõrguteooria uurib inimühiskonna struktuuri ja dünaamikat, vaadeldes seda üksikisikute ja gruppide vaheliste suhete võrgustikuna. See teooria keskendub sellele, kuidas need võrgustikud mõjutavad üksikisikute käitumist, ideede levikut ja ressursside liikumist. Peamisteks analüüsitavateks elementideks on sõlmed (üksikisikud, organisatsioonid või muud üksused) ja nende vahelised sidemed (suhted, interaktsioonid, tunnused). Sotsiaalvõrguteooria aitab mõista, kuidas informatsioon levib, kuidas mõju avaldub ja kuidas sotsiaalne kapital moodustub ja toimib. Uuritakse erinevaid võrgustiku struktuure, näiteks tihedaid või hajutatud võrgustikke, ja nende omadusi, nagu keskseus ja sillafunktsioonid. Rakendusi leiab see teooria paljudes valdkondades, sealhulgas sotsioloogias, organisatsiooniteaduses, epidemioloogias ja turunduses, aidates analüüsida näiteks nakkushaiguste levikut, innovatsiooni levikut või organisatsiooni sisest informatsiooni liikumist. Selle lähenemisviisi abil saab välja tuua ka võrgustiku ebavõrdsuse ja mõju erinevused.