Soojusvarustusse

Soojusvarustusse viitab süsteem, mille kaudu tagatakse hoonete ja rajatiste soojusenergia kättesaadavus. Enamasti kasutatakse selleks kaugküttevõrku, kus soojus toodetakse keskjaamas ja jaotatakse seejärel insuleeritud torustike kaudu klientide hoonetesse. Sisse kuuluvad soojusprodutseerimiskohtadest (katlamajad, soojusjaamad, CHP‑jaamad ning vajadusel biokütustega või taastuvenergia abil töötavad seadmed) pärineva energia edasiandmine, jaotustorustikud, soojusvahetid ning tarbijate siseseadmed.

Kuidas see töötab: Keskne tootmisjaam toodab sooja vett või aurustuvat koostoimet ning see liigub torustikus kaugküttevõrgus. Hoonetes soojusvaheti abil eraldub vajalik soojus küttesüsteemi ja tarbesooja jaoks ning jahtunud vesi naaseb süsteemi. Torustik peab olema hooldatud, ohutu ja efektiivne ning süsteemiga seotud mõõteseadmed kajastavad energiakulu.

Liitumine ja regulatsioon: Hoonete liitum võrku nõuab vastavust kindlatele nõuetele ning ühendust võrguteenuse osutajaga. Arveldamine toimub tavaliselt soojusenergia (MWh) alusel ning see on seotud tarbijale tagatava teenuse kvaliteedi ja tarbijakaitse reeglitega.

Eesti kontekst: Kaugküte on laialt levinud linnades ning suur-seaadustes, kus üks või mitu keskset tootmiskohta varustab suuremat hulka tarbijaid. Võrgud on ettevõttelike ja munitsipaalomandi koostöö ning energiaturu regulatsioonide alusel. Kaasatud on jätkusuutlikkuse ja energiasäästumeetmete edendamine, sealhulgas taastuvenergia ja kogusoojus.